Tõhusate õpiharjumuste aluseks on õige õpihoiak. Õppimine on sinu enda asi. Ainult aktiivselt õppides saad tunda õppimisest rõõmu ja midagi muuta. Tegelikult teame kõik, et head õppimisharjumused on keskendunud rakendamisele ja püsivusele. Õpetajad ja klassikaaslased saavad olla ainult abilised ning kõige tähtsam on loota iseendale.
Sisukord
20 tõhusat õppimisharjumust
Siin on mõned tõhusad õppemeetodid:
1. Õppige õppimise ajal märkmeid tegema
Märkmete tegemine õppimise ajal võib õppimise entusiasmi täielikult äratada. Silmade, kõrvade, aju ja käte tegevuse kaudu märkmete tegemise ajal saab oluliselt parandada arusaamist sellest, mida ta õpib.
2. Kasutage täielikult arvuteid ja Internetti
Interneti kasvav areng ja arvutite populaarsus on toonud õppimisse rohkem mugavust. Arvutite internetti kasutades saate õigeaegselt õppida uusimaid teadmisi ja avardada oma silmaringi.
Kui kasutate õppimise ajal mobiiltelefone, olge ettevaatlik, et mitte lasta end segada ega sattuda lõksu, pöörates tähelepanu millelegi ebaolulisele.
3. Õigeaegne ülevaade sellest, mida on uuritud
Saksa psühholoogi Ebbinghausi uuringud näitavad, et unustamine algab kohe pärast õppimist ning unustamise kiirus on alguses väga kiire ning seejärel aeglustub järk-järgult. Kui inimene pärast õppimist õigel ajal üle ei vaata, jääb ühe päeva peale alles 25% algteadmistest.
Seetõttu on õigeaegne läbivaatamine eriti oluline.
4. Arutage aktiivselt selle üle, mida uurite
Pärast teadmiste omandamist saate õpetajate, klassikaaslaste ja kolleegidega teie ümber arutledes avastada oma teadmiste pimealasid, avardada oma mõtlemist ja tugevdada õppimise mõju.
See on hea õppenõuanne, mida saate kolledžis kasutada.
5. Harjumus teha kokkuvõtteid iga peatüki ja iga jaotise teadmistest
Iga peatüki ja iga lõigu teadmiste kokkuvõtte tegemise harjumus on hajutatud ja eraldatud. Teadmiste süsteemi moodustamiseks peab pärast tundi olema kokkuvõte.
Tehke õpitu kokkuvõte ning mõistke põhipunkte ja võtmeid, mida tuleks omandada. Võrrelge ja mõistke segaseid mõisteid.
Iga kord, kui õpid mõnda teemat, pead igas peatükis laiali laotatud teadmuspunktid ritta ühendama, täiendama nägudega ja moodustama võrgustiku, et õpitud teadmised oleks süstematiseeritud, seadustatud ja struktureeritud, et saaksid seda kasutada assotsiatsioonide sujuvaks muutmiseks. ja aktiivne mõtlemine.
6. Harjumus pöörata tähelepanu loengutele
Tehke enne tundi head eelõppetööd (mitte lihtsalt lugege, vaid peate suutma küsimusi esitada), kasutage oma aju ja keskenduge tunnis (märkmed on mõnikord olulised). Üldjuhul lähtuvad õpetajate õpetatavad teadmised ainekavast ja eksamikavast, mistõttu on väga oluline tunnis keskenduda.
Tunnis ei kasuta õpetaja teabe edastamiseks ainult sõnu, vaid kasutab teabe edastamiseks ka tegevusi ja näoilmeid ning suhtleb õpilastega silmadega. Seetõttu peavad keskastme õpilased õpetajale otsa vaatama ja kuulama, järgima õpetaja mõtlemist ning mobiliseerima kõik oma meeleelundid õppimises osalemiseks.
Võimalus mobiliseerida kõik sensoorsed organid õppimiseks on õppimise tõhususe võtmetegur. Tunnid peavad olema täis emotsioone ja kontsentreeritud energiat; haarata põhipunktidest ja selgitada põhipunktid; võtta initsiatiivi osaleda, mõelda ja analüüsida; räägi julgelt ja näita mõtlemist. See aitab teil õppimise ajal teavet hõlpsasti omastada.
7. Õppeplaanide koostamise ja elluviimise harjumus
Õpetaja õpetatavad teadmised on mõeldud kõigile õpilastele ja igaühe spetsiifiline meisterlikkus on erinev, seega tuleb õppida kohanema ja koostama endale sobiva plaani vastavalt enda olukorrale. Kava põhieesmärk on tõsta õppimise tulemuslikkust ning see soodustab ka heade õpiharjumuste kujundamist.
Plaani elluviimine on olulisem kui plaani koostamine. Plaani hästi täitmine on ühelt poolt plaani ratsionaalsus, teisalt aga õppimise efektiivsuse küsimus. Madal õppimistõhusus tähendab, et samade teadmiste omandamiseks kulub mitu korda rohkem aega kui teistel, nii et pikas perspektiivis jääb õppimine aina vähem suuteliseks. Kui teil on tingimused, saate õppida ja omandada kiirlugemismälu oskuse.
Kiirlugemismälu on tõhus õppimise ja ülevaatamise meetod ning selle treenimine seisneb lugemis- ja õppimisviisi arendamises, mida silm ja aju otseselt peegeldavad. Kiirlugemise ja mälu harjutamiseks lugege jaotist "Eliitne eriline kogu aju kiiruse lugemine ja mälu".
8. Harjumus praktilisi probleeme õigeaegselt üle vaadata ja teha
Pärast õppimist on unustamine väga kiire. Õigeaegse ülevaatamata jätmine võrdub ümberõppega, mis on aeganõudev ja töömahukas. Tunnijärgne konsolideerumine ja harjutused on asendamatud. Täitke küsimused otsustavalt iseseisvalt, vältige plagiaati ja kõrvaldage probleemi taktika.
Õppige peegeldama, klassifitseerima ja korraldama.
9. Aktiivõppe harjumus
Teised ei tungle aktiivselt õppima. Õppides nõuavad nad endalt viivitamatut seisundisse sisenemist ja püüavad iga õppeaega minutit tõhusalt kasutada. Peate teadlikult keskenduma õppimisele ja suutma vastu pidada.
10. Ettekirjutatud õppeülesannete õigeaegse täitmise harjumus
Ettenähtud õppeülesannete õigeaegse täitmise harjumuseks on ettenähtud õppeülesannete täitmine ettenähtud aja jooksul.
Jagage iga ettenähtud õppeaeg mitmeks ajavahemikuks, määrake iga perioodi jaoks konkreetsed õppeülesanded vastavalt õppesisule ja nõudke konkreetse õppeülesande täitmist ajaperioodi jooksul.
See võib vähendada või isegi vältida tähelepanu hajumist õppimise ajal ja parandada õppetõhusust.
Pärast iga konkreetse õppeülesande täitmist võid toota omamoodi õnnestumisrõõmu, et saaksid rõõmsalt pühenduda järgmisele õppimise perioodile.
11. Erinevate distsipliinide igakülgse arengu saavutamine
Eri distsipliinide igakülgne arendamine on ülioluline ja tõhusate õppimisharjumuste kujunemiseks tuleks kaotada mittedistsiplinaarsuse harjumus.
Kaasaegne ühiskond vajab hädasti kõikehõlmavate liitannete arendamist, nii et keskkooliõpilased peavad arenema igakülgselt, mitte alluma osalisele distsipliinile. See eeldab, et keskkooliõpilased õpivad rohkem ainetes, mis neile ei meeldi, ja suurendavad pidevalt oma huvi õppimise vastu.
Distsipliinide puhul, mis teile ei meeldi või millel on nõrk alus, saate standardeid vastavalt alandada. Vastavalt oma tegelikule olukorrale saate seada esialgsed eesmärgid, vaheeesmärgid ja pikaajalised eesmärgid, mida on võimalik raske tööga saavutada, ning seejärel paluda endal need täita.
See on tõhus viis osalise distsipliini fenomenist üle saamiseks.
12. Eelõppe harjumus
Klassieelne eelõpe võib parandada õppetõhusust tunnis ja aidata arendada iseõppimisvõimet. Eelvaate ajal peaksite sisu hoolikalt uurima, eelvaate näpunäiteid mõistma ja rakendama, tutvuma õppimiseks teatmeteostega või seotud materjalidega, hoolikalt läbi mõtlema asjakohased küsimused ja märkima küsimused, millest te aru ei saa, et saaksite keskenduda. klassis kuulates.
13. Harjumus klassis küsimustele aktiivselt vastata
Keskkooliõpilastest peaksid saama õppimise meistrid.
Nad peavad klassis iga küsimuse peale tõsiselt mõtlema. Küsimustele aktiivne vastamine võib edendada mõtlemist, süvendada arusaamist, parandada mälu, parandada psühholoogilist kvaliteeti ja soodustada uuendusliku teadvuse arengut. Vastake küsimustele aktiivselt, tõuske kiiresti püsti, rääkige valjusti ja väljendage selgelt.
14. Harjumus mõtlema, küsima ja julgelt küsima
Õppimisel peab olema tõsine ja ettevaatlik. “Rohkem mõtlemine” tähendab süsteemi moodustamiseks hoolikalt läbimõtlemist teadmiste põhipunktide, ideede, meetodite, teadmiste vaheliste seoste ja elu tegeliku seose jms üle.
„Olla hea küsida” mitte ainult ei küsi endalt veel paar põhjust, vaid küsi alandlikult ka õpetajatelt, klassikaaslastelt ja teistelt, et saaksid end täiendada.
Veelgi enam, õppimise käigus pöörake tähelepanu probleemide avastamisele, probleemide uurimisele, millegi loomisele, julgege olemasolevaid järeldusi ja väiteid mõistlikult kahtluse alla seada, julgege vaidlustada autoriteeti teaduse austamise eeldusel ega lase sellel kunagi kergelt minna. Esitage küsimusi.. Teadmaks, et "kõige rumalam küsimus on mitte küsida", tuleks kujundada harjumus teistelt nõu küsida.
15. Harjumus klassis märkmeid teha
Tunnis tähelepanelikult kuulates peaksite kirjutama lihtsaid märkmeid või märkmeid. "Ringitage, klõpsake, visandage ja joonistage" põhisisu, keerulised küsimused ja võtmelaused ning kirjutage üles mõned märksõnad ja laused.
Katsed on näidanud, et tunnis saate ainult 30% tunni sisust, kuulates ja mitte mäletades, ja ainult 50% päheõppimisest ilma sõna kirjutamata. Tunnis saate visandada raamatus olulise sisu ja kirja panna sellekohased punktid raamatusse. Kui sorteerite põhilaused pärast tundi, saate omandada 80% õpitust.
16. Harjumus pärast tunde ülevaatamist
Ärge kiirustage pärast tundi kodutöid tegema. Kindlasti vaadake iga tunni sisu hoolikalt üle, tehke kokkuvõte teadmiste põhipunktidest, selgitage välja teadmiste seosed, selgitage vanade ja uute teadmiste seoseid ning moodustage teadmiste struktuur ehk kokkuvõte sammhaaval teadmiste struktuur.
Võtke initsiatiiv ja küsige ja täitke sisu, mida te pole hästi õppinud. Pöörake tähelepanu erineva õppesisu alternatiivsetele ülevaadetele.
17. Harjumus õigeaegselt kodutööd teha
Täida õigel ajal õpetaja antud ja valitud kodutööd, mõtle hoolega, kirjuta hoolega, ole pedantne ja otsi kodutöös leiduvatele probleemidele lahendusi. Pärast kodutöö lõpetamist mõelge selle põhijoontele ja põhipunktidele, et saada analoogia efekt.
Kui kodutöö on vale, tuleb see õigel ajal parandada.
18. Lavaülevaate harjumus
Pärast õppeperioodi tuleks õpitud teadmised kokku võtta, et moodustada üksustest ja peatükkidest koosnev teadmiste struktuur ning ajus joonistada skeem.
See on oluline osa teadmiste süstematiseerimisel, teadmiste kindlal haaramisel ja aineoskuse kujundamisel.
19. Loova mõtlemise võime teadliku arendamise harjumus
Loov mõtlemisvõime on kõrgelt arenenud inimese intelligentsuse ilming, innovatsioonivõime tuum ja tulevase arengu võti.
Keskkooliõpilased peaksid loova mõtlemise oskuste arendamiseks alati tähelepanu pöörama järgmistele sammudele:
- Määratlege probleemid, millega nad silmitsi seisavad.
- Koguge kogu teave seotud probleemide kohta.
- Murdke algmudel ja proovige erinevaid uusi kombinatsioone kaheksast aspektist. Sealhulgas suuna muutmine, nurga muutmine, lähtepunkti muutmine, järjekorra muutmine, numbri muutmine, ulatuse muutmine, tingimuste muutmine, keskkonna muutmine jne.
- Mobiliseerige osalemiseks kõik sensoorsed organid.
- Laske ajul lõdvestuda ja inspiratsiooni vallandamiseks laske meelel läbida võimalikult palju piirkondi.
- Testige uusi tulemusi.
20. Tehke sageli kokkuvõte täiuslikest harjumustest
Pärast õppeperioodi (üks nädal, üks kuu) tehke perioodiline kokkuvõte, et mõista oma hiljutist õpiolukorda ning kohandada ja parandada seda. Pikaajalised surmauuringud ja rasked uuringud ei ole vastuvõetavad. Need peavad olema paindlikud ja kohanemisvõimelised.
5 tõhusat õppimisharjumust lastele
Head õppimisharjumused ei säästa mitte ainult õppeaega ja parandavad õppetõhusust, vaid ka vähendada vigu. Kuidas peaksid vanemad koolitama oma lapsi häid õppimisharjumusi kujundama?
Tutvume allpool laste tõhusate õppimisharjumustega:
1. Kasvatage õppimises usinalt mõtlemise harjumust
Mõnel lapsel puudub sihikindlus ja halb enesekontrollivõime ning neil on õppimisel probleeme. Raskustel keelduvad nad sageli oma aju kasutamast, tõmbuvad igal sammul tagasi või pöörduvad vastuste saamiseks õpetajate ja vanemate poole.
Sellises olukorras ei tohiks õpetajad ja vanemad lahendada probleeme oma laste nimel, vaid julgustama lapsi kasutama oma aju kindla pilguga ja kasutama kirglikku keelt, et julgustada lapsi raskustest üle saama.
Sel ajal võib igasugune südamlik ja usaldav pilk ning soojad ja julgustavad sõnad õpetajatelt ja vanematelt anda lastele enesekindlust ja jõudu raskustest ülesaamiseks. Õpetajad ja lapsevanemad saavad oma lastele rääkida ka lugusid kuulsustest kodus ja välismaal, kuidas raskustest üle saada, et lapsed mõistaksid, et inimesel on oluline tahte püsivus.
See tähendab, et lapsi õppetöös juhendades ei tohiks anda juhiseid ainult ühe teema ja ühe essee jaoks. Kõige tähtsam on õpetada lastele, kuidas oma aju kasutada ja aidata neil ületada sisemisi või väliseid raskusi ja takistusi, et nad saaksid luua kindlat enesekindlust ja tuju raskuste ületamiseks.
Õppimisraskustest ülesaamiseks on oluline ka laste õpihuvi tõstmine. Suure õppimishuviga lapsed saavad õppida teadlikult ning sihikindlust ja motivatsiooni raskustest üle saada loob õpihuvi.
2. Kasvatage laste harjumust õppida kindlaksmääratud aja jooksul
Laste koolis õppimisel on ranged ajapiirangud ja kodus peaks olema kindel õppeaeg. Näiteks tuleks esmalt teha kodutööd ja siis peale kooli mängida või pärast õhtusööki teha väike paus ja kodutööd kohe ära teha.
Vastavad küsitlused näitavad, et hästi õppinud lapsed valmistuvad üldjuhul kodutöödeks rangelt ettenähtud aja jooksul.
Nii toimides võib laps kujundada omamoodi ajaorientatsiooni ning õppimissoov ja -emotsioon tekib sel ajal loomulikult. Selline ajale orienteeritus võib oluliselt vähendada ettevalmistusaega õppimisse investeerimise alustamiseks miinimumini, et lapsed saaksid kiiresti õppimisele keskenduda.
Samal ajal tuleks last treenida keskenduma ja keskenduma õppimisele, selle asemel, et lasta lapsel katsuda ja näha, millal ta õpib, ei saa ta pikka aega õppimise seisundisse siseneda.
Mõnel lapsel on õppimise ajal alati palju mõttetuid pause ja nad tõusevad kirjutades püsti, räägivad natuke lobisemist jne.
Need lapsed näivad õppivat, kuid tegelikult on nad õppimises väga ebaefektiivsed. Nad raiskavad aega asjata ja neil tekib halb harjumus olla asjade tegemisel hajameelne.
Aja jooksul põhjustab see aeglast mõtlemist ja vähenenud tähelepanuvõimet, mõjutab intellektuaalset arengut, koolis mahajäämust ja isegi viivitavat tööstiili, millega kaasneb ebaefektiivsus õppimises ja töös. Seetõttu ärge lastele esitatavatest nõuetest lähtudes rahulduge ainult laste "paar tundi istumisega", vaid õpetage neid keskenduma ja ülesandeid tõhusalt etteantud aja jooksul sooritama, õppige häireid kontrollima ja treenige oskust keskenduda.
3. Kasvatage laste head küsimuste esitamise harjumust
Kasvatage lastes head harjumust esitada küsimusi, kui nad aru ei saa. Õpetajad ja vanemad ei peaks neid süüdistama selles, miks nad aru ei saa, rääkimata nende süüdistamisest.
Julgustage lapsi soovitama seda, millest nad aru ei saa, selgitage välja põhjused, miks nad aru ei saa, ja seejärel inspireerige neid aktiivselt, aidake neil kasutada oma aju, vältida ärrituvust, lasta neil minna või lasta neil see pähe õppida.
4. Kasvatage lastes harjumust vaadata üle vanad ja uued õppetunnid
Soovitage lastel alati päeva tunnid õigel ajal üle vaadata ja järgmisel päeval võetavate uute tundide eelvaadet.
Selle eesmärk on aidata lastel sel päeval õpitud teadmisi kinnistada ja panna hea aluse järgmisel päeval uueks heaks õppetunniks. Hea viis põhitõdedeks.
Kui sel päeval õpitud teadmisi ei kinnistuta või isegi ei õpita aja jooksul, tekivad õppimisega suured raskused. Seetõttu peame kasvatama õpilastes süstemaatilist eelvaadet-kuulamist-arvustamist-kodutööd-kokkuvõtet õppimisharjumust.
5. Kasvatage laste harjumust pärast kodutöö tegemist hoolikalt kontrollida
Kodutööde tegemisel on üldiselt mängus üldine taju. Paljud lapsed hoolivad ainult edusammudest ja mõtlemisest ning pööravad harva tähelepanu mõnele detailile.
See toob sageli kaasa vigu kodutöödes, kui mitte kirjutamises. Kirjavead tähendavad aritmeetiliste sümbolite valesti lugemist või vähemate harjutuste tegemist.
Seetõttu peaksid õpetajad ja lapsevanemad pärast kodutöö lõpetamist õpetama lapsi õigeaegselt kohanema üldisest tajust osa tajumisest ning kontrollima, kas detailides pole lünki, et lastes tekiks harjumus kodutöid hoolikalt kontrollida. Õpetajatel ja vanematel on kõige parem õpetada oma lastele, kuidas kontrollida, näiteks näha, kas puuduvad küsimused, puuduvad vastused, puuduvad ühikud ja kuidas arvutusi kontrollida. Head harjumused jäävad terveks eluks. Kui nende õppimisharjumused pole head, puutuvad nad sageli kokku raskustega, olgu lapsed kui tahes targad.
Uuri välja Kuidas õpilased saavad kiiresti ja tõhusalt õppida.
Oleme jõudnud selle artikli lõppu, mis käsitleb väga tõhusaid õppimisharjumusi, mida kõik peaksid kasutama keskkoolis, kolledžis või lapsepõlves. Kasutage kommentaaride jaotist, et jagada oma mõtteid või anda oma panus sellesse, mis meil on.