10 võimalust suhtlusoskuste parandamiseks

By
-
0
2219

Suhtlemisoskused on iga inimese jaoks hädavajalikud. See võimaldab meil oma emotsioone, mõtteid ja ideid üksteisega jagada.

Siiski ei ole suhtlemine alati lihtne, eriti kui suhtlete kellegagi, kellel on teistsugune kultuur või taust kui teie oma.

Selles artiklis käsitlen 10 viisi, kuidas saate oma verbaalset suhtlusoskust parandada, et suurendada teistega eduka suhtlemise tõenäosust.

Mis on suhtlemisoskused?

KOMMUNIKATSIOON oskused on võime tõhusalt vahetada teavet, mõtteid ja ideid arusaadaval viisil. Need oskused on olulised iga elukutse või keskkonna jaoks.

Mõistmine, kuidas saate oma suhtlusoskusi parandada, on suurepärane esimene samm. Teades, mis teid tagasi hoiab, võite hakata töötama lahenduste kallal, mis aitavad teil oma äri- ja eraelus tõhusamaks muuta.

Suhtlemisoskused on olulised igas olukorras, olgu see siis kodus või tööl.

Kolm peamist suhtlemisoskuse tüüpi

Allpool on kirjeldatud kolme peamist suhtlusoskuste tüüpi:

  • Verbaalne kommunikatsioon

Verbaalne kommunikatsioon on kõige levinum inimestevahelise suhtluse vorm ja üks olulisemaid. See on ka kõige väärtuslikum, sest seda saab kasutada igasuguse teabe, sealhulgas emotsioonide ja tunnete edastamiseks.

Verbaalne suhtlus hõlmab sõnadega (või sümbolitega) rääkimist või kirjutamist. Verbaalne suhtlus võib olla ametlik või mitteametlik.

Ametlikku verbaalset suhtlust kasutatakse suurema tõenäosusega ärikeskkonnas kui mitteametlikus suhtluses. Neid saab valjult rääkida või paberile või arvutiekraanile üles kirjutada.

Näiteks kui saadate oma ülemusele meilisõnumi selle kohta, kui palju tööd peate enne reede hommikut ära tegema, selle asemel et helistada talle otse telefoni teel, kus ta ei pruugi teid üldse hästi kuulda!

Mitteametlikku verbaalset suhtlust kasutatakse tõenäolisemalt sotsiaalsetes olukordades, näiteks kui räägite oma sõpradega telefonis või juhuslikul lõunasöögil.

  • Mitteverbaalne suhtlus

Mitteverbaalne suhtlus on kehakeele, näoilmete ja žestide kasutamine suhtlemiseks. Asi ei ole ainult selles, mida sa ütled, vaid ka selles, kuidas sa seda ütled. See, kuidas te oma keha hoiate või ennast väljendate, võib teie tunnete ja kavatsuste kohta palju paljastada.

Teistega suheldes on oluline mõista, et nad võivad teie sõnadesse lugeda rohkem, kui nad tegelikult kavatsesid.

Näiteks ütlete "Minuga on kõik korras", kuid võib-olla arvavad nad, et see tähendab "ma ei taha abi." Või äkki nad ei mõista, kui palju tööd on tehtud selleks, et asjad sujuksid kahe inimese vahel, kes olid kunagi sõbrad, kuid nüüd on aja jooksul lahku läinud jne!

  • Suuline teatis

Suuline suhtlemine on valjusti rääkimine. See võib olla nii lihtne kui öelda paar sõna või see võib olla midagi, mis kestab mitu minutit.

Kõige olulisem asi, mida suulise suhtlemisoskuste harjutamisel meeles pidada, on see, et igaühel on oma viis suhelda ja uusi asju õppida. Nii et ärge proovige end vormi sundida, vaid olge sina ise!

Siin on mõned sammud, mida saate suulise suhtluse parandamiseks võtta:

  • Kui olete teiste ees rääkimise pärast närvis, harjutage peegli ees. See aitab teil harjuda sellega, kuidas teie hääl kõlab ja kuidas see rääkimise ajal välja näeb.
  • Mõelge, mida soovite öelda, enne kui hakkate rääkima. Võib olla kasulik märkmeid eelnevalt üles kirjutada, et kuulajatel oleks neid lihtsam mõista ja meelde jätta.

Suhtlusoskuste parandamise viiside loend

Allpool on nimekiri 10 viisist suhtlemisoskuste parandamiseks:

10 võimalust suhtlusoskuste parandamiseks

1. Hakka aktiivseks kuulajaks

Kuulajana oled sina see, kes teisi kuulab. Näidate oma huvi selle vastu, mida neil on öelda ja kuidas nad tunnevad, olles avatud, vastuvõtlik ja hinnangutevaba.

Aktiivseks kuulajaks saamiseks toimige järgmiselt.

  • Looge kõnelejaga kogu aeg silmsidet; hoidke oma pilku nii palju kui võimalik, ilma vahtima või ebamugavalt kõrvale vaatamata.
  • Kasutage kehakeelt, mis näitab tähelepanelikkust (kallutage kergelt ette).
  • Esitage küsimusi, mis selgitavad kõnelejate seisukohti, et kõik saaksid üksteisest selgelt ja täpselt aru.

Olge kannatlik, kui inimesed räägivad. Ärge katkestage ega esitage oma seisukohta enne, kui nad on rääkimise lõpetanud.

Kui keegi on teinud vea, siis ära paranda seda, kui ta just sinu arvamust ei küsi.

2. Vältige oletuste tegemist

Üks levinumaid vigu, mida teevad inimesed, kes soovivad oma suhtlemisoskust parandada, on oletuste tegemine. Eeldused võivad põhjustada kommunikatsioonihäireid ja need põhinevad sageli piiratud teabel.

Näiteks:

  • Oletate, et kõik teie ettevõtte töötajad on teie meili enne selle väljasaatmist lugenud, sest te ei tea kedagi, kes oleks kunagi vastanud sõnadega "Ma ei lugenud teie meili!"
  • Oletate, et kõik teie ettevõttes teavad, mida te mõtlete, kui ütlete "minu meeskond", sest ka kõik teised ütlevad selliseid asju nagu "minu meeskond" (aga mõnikord mitte).

Oletate, et kõik teie ettevõttes teavad, mida te "minu meeskonna" all mõtlete, sest olete seda juba mõnda aega kasutanud ja pole kunagi lasknud kellelgi öelda: "Ma ei tea, mida sa mõtled!"

3. Kasutage I avaldusi

Kasutage tunnete väljendamiseks I-lauseid.

Näiteks:

  • Ma tunnen pettumust, kui sa mind ei kuula.
  • Mul on kurb, kui jääte meie kohtumisele hiljaks.
  • Ma olen vihane, kui sa õigel ajal kohale ei ilmu
  • Tunnen end solvatuna, kui sa mind ei kuula.
  • Olen pettunud, kui sa õigel ajal kohale ei ilmu.

4. Väljendage emotsioone sobival viisil

  • Väljendage emotsioone rahulikult ja kontrollitult.
  • Näidake, et kuulate, mitte ei oota lihtsalt oma kõnekorda.
  • Vältige hinnangute andmist või kriitikat teise inimese käitumise või sõnade kohta; selle asemel näidake üles mõistmist, esitades küsimusi ja kuulates tähelepanelikult.
  • Ärge kasutage sarkasmi ega süüdistavat kõnepruuki (nt "Sa ei korista kunagi enda järelt! Jätad alati asjad maha, et ma saaksin hiljem järele tulla! Ma vihkan, kui sellised asjad juhtuvad!").
    Selle asemel proovige öelda midagi sellist nagu "See on masendav, sest ma vajan neid pabereid praegu, kuid ei tea, kus need on, enne kui hiljem."

Lisaks vältige hinnangute andmist või kriitikat teise inimese käitumise või sõnade kohta; selle asemel näidake üles mõistmist, esitades küsimusi ja kuulates tähelepanelikult.

Ärge kasutage sarkasmi ega süüdistavat kõnepruuki (nt "Sa ei korista kunagi enda järelt! Jätad alati asjad maha, et ma saaksin hiljem järele tulla! Ma vihkan, kui sellised asjad juhtuvad!"). Selle asemel proovige öelda midagi sellist nagu "See on masendav, sest ma vajan neid pabereid praegu, kuid ei tea, kus need on, enne kui hiljem."

5. Jääge lahkarvamuste ajal rahulikuks

  • Jääge rahulikuks ja vältige kaitset.
  • Keskenduge faktidele, mitte emotsioonidele.
  • Püüdke olla empaatiline ja tunnistage nii enda kui ka teiste tundeid, isegi kui need tunduvad ebamõistlikud või valed (nt "Ma tean, mida te sellesse asjasse suhtute, kuid ma näen ka, et meil on põhjuseid järgige teatud reegleid, et me kõik koos paremini läbi saaksime).

Vältige lause alustamisel sõna "aga" kasutamist. (nt „Ma tean, kui väga sa mind armastad, aga ma ei saa sinu nõudmistele järele anda, sest see ei tööta minu jaoks isiklikult…).

Ärge öelge selliseid asju nagu: "Sa peaksid sellest paremini teadma!" või „Kuidas sa võisid mulle seda teha?

6. Austage isiklikku ruumi

Isiklik ruum on inimest ümbritsev ala, mida nad peavad psühholoogiliselt omaks, ja te peaksite seda austama.

See tähendab, et kui räägite kellegagi intiimses keskkonnas (näiteks oma köögis), võib liiga lähedal viibimine panna ta tundma end ebamugavalt ja oma mugavustsoonist väljas.

Võib-olla soovite oma istumis- või seismiskohast tagasi kolida, et teie mõlema keha vahel oleks rohkem vahemaad. Te ei soovi, et see inimene tunneks end liigse füüsilise kontakti tõttu lõksus!

Lisaks meeldib inimestele, kui nende ümber on ruumi, et teised inimesed ei tungiks nende isiklikku ruumi, see tähendab, et ei tohi vahele segada, kui keegi teine ​​räägib nendega midagi tõsist kas verbaalselt või mitteverbaalselt (näiteks kehakeele kaudu).

7. Vältige täitesõnade kasutamist

Täiteained on sõnad, mida kasutate, kui te ei tea, mida öelda. Need on nagu kargud ja võivad teie partneril raskendada arusaamist, mida te öelda üritate.

Siin on mõned näited täitesõnadest:

  • Ma mõtlen, ma arvan…
  • Ee, tegelikult…
  • Noh, ma mõtlen…

8. Kasutage õiget kehakeelt

Kasutage õiget kehakeelt. Kui suhtlete kellegagi, on oluline kasutada silmsidet ja muid mitteverbaalseid vihjeid, et näidata, et olete tähelepanelik ja kuulate tähelepanelikult.

Uuringud on näidanud, et kui keegi loob meiega vähe silmsidet, siis eeldame, et ta ei ole huvitatud sellest, mida meil on öelda või oma ideedest mõelda.

Ja kui keegi ei loo üldse silmsidet, võib tekkida tunne, et teda ei huvita tegelikult see, mis ümberringi toimub (ja seetõttu ei pruugi ta olla huvitatud rohkem kuulmisest). Nii et ärge jätke neid žeste tähelepanuta!

Kasutage tõhusal suhtlemisel oma häält. Inimestele öeldakse sageli, kui oluline on rääkida selgelt, et nad üksteist selgelt kuuleksid, kuid see nõuanne ei ole alati kasulik, kui suhtlete näost näkku ilma igasuguste visuaalsete vihjeteta, erinevalt kirjalikust. sõna paberil, kus võib tugineda ainult kirjutatud sõnadele ilma igasuguste kaasnevate visuaalideta, nagu näoilmed jne.

9. Harjuta enesekehtestamist

Suhtlemisoskuste parandamiseks peate tegema teadlikke jõupingutusi, et olla enesekindel.

Enesekindel olemine tähendab, et tead oma soove ja vajadusi, räägid nende eest vajadusel, seisad enda eest, kui teised sinust räägivad või üritavad teemat muuta, ja oled valmis kompromissidele, et kõik tunneksid end ära kuulatud.

See ei tähenda agressiivset või ebaviisakas olemist, vaid selgelt väljendamist, mis on elus kõige olulisem!

Kindlustunne nõuab harjutamist ja pühendumist, kuid see on ka oskus, mida saab õppida.

Siin on mõned soovitused oma suhtlemisoskuste parandamiseks:

  • Harjutage enesekehtestamist: kasutage selle oskuse harjutamiseks rollimänge, eeskujusid ja tegelikke stsenaariume.
  • Küsige seda, mida soovite, otse, et keegi ei tunneks end halvasti või süüdi. Näiteks: "Ma tahaksin teiega laupäeva hommikul matkama minna, aga mul on keskpäevaks muud plaanid."

10. Olge teadlik oma toonist

Kui räägite kellegagi, on oluline olla teadlik oma toonist. Kui olete liiga vali või liiga pehme, märkavad nad seda ja reageerivad sellele vastavalt. Kui olete vihane või õnnelik, tunnevad nad samamoodi ka teiega suhtlemist.

Kui rääkida teistega üldiselt (mitte ainult tööl), siis on neli peamist kategooriat:

  • põnevil ja huvitatud
  • igav, kuid professionaalne
  • tõsine, kuid rahulik
  • sarkastiline ja sarkastiline (sellest pole ma kunagi päris aru saanud).

Kui aga asi puudutab, siis need asjad ei oma suurt tähtsust, sest inimesed ei võta neid isiklikult kummalgi viisil.

Kui kellelgi on tööl halb päev või miski muu võib teda negatiivselt mõjutada, ei saa me midagi teha, välja arvatud võimaluse korral tuge pakkuda, kuid muidu lasta tal privaatselt lahkuda, kuni kõik probleemid on hiljem lahendatud.

Korduma kippuvad küsimused:

Milliseid vigu inimesed suhtlemisel kõige sagedamini teevad?

Kõige tavalisemad vead, mida inimesed suhtlemisel teevad, on see, et nad ei kuula ja eeldavad, et nad teavad, mida sa mõtled. Head suhtlejad kuulavad ja esitavad küsimusi. Kui nad ei saa aru või ei taha lisateavet, küsivad nad seda mitte ähvardaval viisil.

Kuidas saada paremaks kuulajaks?

Harjutage aktiivset kuulamist, ümberfraseerides kõneleja öeldut ja esitades uurivaid küsimusi. Samuti saate kuulata hääletooni. Mitteverbaalsed näpunäited, nagu näoilmed ja kehakeel, paljastavad sageli tõelisi tundeid või emotsioone, mida ei väljendata.

Miks on oluline osata tõhusalt suhelda?

Suhtlemisoskused on hädavajalikud kõigis eluvaldkondades: kodus, tööl, koolis, isiklikes suhetes ja igas olukorras, kus meil on vaja teistega suhelda.

Aga keegi, kellel pole palju kogemusi hästi suhtlemisel?

Igaüks saab parandada oma suhtlemisoskusi, kui ta pingutab uute tehnikate õppimise ja nende regulaarse harjutamise nimel.

Soovitame ka:

Järeldus:

Side on kahesuunaline tänav. Vaja on nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisoskusi, et olla tõhus igas olukorras, alates lihtsatest vestlustest kuni keerukamate koosolekuteni.

Neid kümmet näpunäidet aja jooksul praktiseerides jõuate teiste inimestega paremate suhete loomise suunas! Oluline on märkida, et ülaltoodud näpunäited on vaid mõned paljudest viisidest, kuidas saate oma suhtlusoskusi parandada.

Võib-olla soovite uurida ka muid mitteverbaalseid suhtlusviise, nagu kehakeel ja näoilmed, mis võivad olla väga kasulikud, kui püüate mõista, mida keegi teine ​​ütleb, ilma et ta peaks seda tegelikult ütlema.

SEOTUD ARTIKLIDMORE autorilt