Suhtlemisoskusi peetakse üheks olulisemaks pehmeks oskuseks – pehmed oskused on võimed, mis on seotud sellega, kuidas sa töötad ja suhtled teiste inimestega.
Neid oskusi nõuavad tööandjad kõige enam. Statistika kohaselt soovib 93% tööandjatest näha oma CV-s pehmeid oskusi.
Suhtlemisoskuste arendamine mängib olulist rolli meie isiklikus ja tööelus. Kui teil pole neid oskusi, pole tõhusat suhtlemist.
Selles juhendis käsitleme suhtlemisoskuste tähendust, kehva suhtlemisoskuse märke, suhtlemisoskuste eeliseid, tõhusate suhtlemisoskuste 7 C-d, suhtlemisoskuste tüüpe ja kuidas oma suhtlusoskusi parandada.
Sisukord
Mis on suhtlemisoskused?
Suhtlemine on teabe või sõnumite saatmise ja vastuvõtmise protsess ning see võib olla üks-ühele või inimeste rühma vahel.
Suhtlemisoskused on võime jagada ja vastu võtta erinevat tüüpi teavet. See on üks olulisemaid inimestevahelise suhtlemise oskusi.
Millised on kehva suhtlemisoskuse tunnused?
Teie suhtlemisoskused vajavad parandamist, kui teil on mõni järgmistest omadustest:
- Segada, kui teine inimene räägib
- Halb kuulamisoskus
- Liiga palju rääkinud
- Silmside puudumine
- Küsimuste esitamine sobimatul ajal
- Ei esita asjakohaseid küsimusi
- Verbaalsete täiteainete liigne kasutamine
- Liiga keskendumine kõnelejale sõnumi asemel
- Eelduste tegemine
- Häirimine
- Ei pööra tähelepanu mitteverbaalsetele vihjetele
- Enesekindluse puudumine rääkimise ajal
- Mõelge sellele, mida öelda, kui keegi teiega räägib.
- Rääkides mõtlemata
- Segasõnumite saatmine – kui mitteverbaalsed vihjed ei ühti edastatud (räägitud) sõnumiga
- Pole selge ja sisutihe.
Kui oled inimestega suheldes mõnda neist märkidest märganud, siis on sul suhtlemisoskus kehv. Kuid ärge muretsege, nagu ka teisi oskusi, saab tõhusaid suhtlemisoskusi arendada ja täiustada.
Mis on tõhusa suhtluse 7 C-d?
Side 7 C-d pakuvad kontroll-loendit, et veenduda, et sõnum või teave on hästi koostatud.
Allpool on kommunikatsiooni 7 C:
- Selge:
Sõnum peab olema selge ja lihtsalt arusaadav, seda saate saavutada lihtsate sõnadega. Saaja peab suutma hõlpsasti tuvastada teie sõnumi eesmärgi.
- Lühike:
Sõnum peab olema sisutihe, st jääma sisu juurde ja olema lühike. Vältige pikki lauseid ja proovige oma sõnumeid mõne sõnaga edasi anda.
- Õige:
Teade peab olema õige, st täpne ja vigadeta. Ei tohiks olla grammatilisi ega õigekirjavigu.
- Täielik:
Teade peab olema täielik, st sisaldama kogu vastuvõtja poolt nõutavat teavet. Vältige ebaolulise teabe lisamist.
- Viisakas:
Sõnum peab olema viisakas, st väljendama saatja austust vastuvõtja vastu. Viisakad sõnumid ei ole üldse kallutatud.
- Betoon:
Sõnum peab olema konkreetne, st konkreetne ja põhinema usaldusväärsetest allikatest pärit kindlatel faktidel. Konkreetsed sõnumid on konkreetsed, selged ja toetatud konkreetsete faktide ja arvudega.
- Arvestage:
Sõnum peab olema arvestav, st arvestama oma publiku teadmiste taset, tausta, mõtteviisi jne
Suhtlemisoskuste tüübid
Suhtlusoskusi on viis peamist tüüpi, mis on:
- Verbaalne suhtlemisoskus
- Mitteverbaalne suhtlemisoskus
- Kirjalik suhtlemisoskus
- Visuaalne suhtlemisoskus
- Kuulavad suhtlemisoskused.
1. Verbaalsed suhtlemisoskused
Verbaalne kommunikatsioon viitab kõnesõnade kasutamisele sõnumite edastamiseks. Kuigi verbaalne suhtlus võib hõlmata ka kirjalike sõnade kasutamist.
Verbaalne suhtlemisoskus on suuline sõnumeid täpselt vastu võtta ja edastada.
Allpool on mõned näited heast verbaalsest suhtlemisoskusest:
- Aktiivne kuulamine
- Oma sõnade õige hääldamine
- Vajadusel tagasiside andmine
- Kasutades sobivat keelt, helitugevust ja tooni
- Pöörake tähelepanu mitteverbaalsetele vihjetele
- Tavalise kõnekiiruse kasutamine; mitte liiga kiiresti ega liiga aeglaselt
- Teiste kuulamine ilma segamata
- Rääkides enesekindlalt.
Verbaalse suhtluse näited on järgmised:
- Pressikonverentside
- Kampaaniad
- Avalikud kõned
- Telefonikõned
- Arutelud
- Ettekanded
- Dialoog filmides, telesaadetes jne
- Loengud
- Juhatuse koosolekud.
2. Mitteverbaalsed suhtlemisoskused
Mitteverbaalne suhtlus on sõnumi edastamise protsess ilma suulisi või kirjutatud sõnu kasutamata.
See suhtlusviis kasutab sõnumite edastamiseks mitteverbaalseid vihjeid, nagu silmside, žestid, kaugus, isiklik välimus, aeg jne.
Mitteverbaalsed suhtlemisoskused on võime kodeerida ja dekodeerida mitteverbaalseid vihjeid.
Kodeerimine viitab võimalusele edastada sõnumeid viisil, mida vastuvõtjad saavad täpselt tõlgendada.
Dekodeerimine viitab võimalusele kodeeritud sõnumeid täpselt tõlgendada.
Allpool on mõned näited mitteverbaalsest suhtlusest:
- Käelaine
- Käte kokkupanemine
- Silmapilk
- Lohakas
- Ehted
- Tätoveerimine
- Riided jne
3. Kirjalikud suhtlemisoskused
Kirjalik suhtlus viitab kirjasõna kasutamisele sõnumite edastamiseks. See on professionaalses keskkonnas enimkasutatav suhtlusviis.
Kirjalikud suhtlemisoskused on võime tõhusalt suhelda kirjalike sõnadega.
Tõhus kirjalik suhtlus eeldab järgmisi oskusi:
- Kirjavahemärkide õige kasutamine
- Õigete lausete konstrueerimine
- Põhiliste grammatikareeglite tundmine
- Sobiv keele- ja toonikasutus
- Teatud redigeerimistööriistade või tarkvara kasutamine.
Kirjaliku suhtluse näited on järgmised:
- Kirjad
- Kiri
- infoleht
- Memod
- Ettepanekud
- Blogikirja
- Kiirsõnumid
- Küsimustikud
- Postkaardid
- Õppematerjalid, nt e-raamatud
- Pressiteade jne
4. Visuaalsed suhtlemisoskused
Visuaalne suhtlus viitab visuaalsete elementide kasutamisele sõnumite edastamiseks. Seda suhtlusmeetodit kasutatakse sageli esitlustes, veebisaidi sisus, reklaamides, sotsiaalmeedia postitustes jne
Visuaalne suhtlemisoskus on oskus visuaalseid elemente kasutades sõnumeid edastada. See on ka võime tõlgendada silmadega saadud sõnumite tähendust.
Visuaalse kommunikatsiooni näited on järgmised:
- Liugtekk
- Protsessi diagrammid
- Meelekaardid
- Teekaardid
- Diagrammid
- images
- Videod
- GIF-id jne
5. Kuulamise suhtlemisoskused
Kuulamine erineb kuulmisest. Kuulamine on heli tajumise protsess, kuulamine aga vastuvõetud helide (sõnumite) mõistmise tahtlik töö.
Kuulavad suhtlemisoskused on võime teile edastatud teavet või sõnumeid täpselt vastu võtta ja tõlgendada.
Suurepärase kuulamisoskusega inimestel on järgmised omadused:
- Kuulamine ilma katkestusteta
- Hoidke silmsidet ja ärge avaldage
- Ei mingeid kohtuotsuseid
- Toetage kõnelejat jaatavate sõnadega
- Vältige segajaid
- Teadlik mitteverbaalsetest vihjetest.
Tõhusate suhtlemisoskuste eelised
Tõhusad suhtlemisoskused mängivad meie elus palju rolli nii isiklikus kui ka tööelus. Allpool on toodud mõned tõhusate suhtlusoskuste eelised:
1. See loob paremaid suhteid
Suhtlemine hoiab ära arusaamatused ja konfliktid, mis soodustab häid suhteid nii isiklikul kui ka tööalasel tasandil.
Aktiivne kuulamine paneb inimesi tundma, et neid kuulatakse ja austatakse, mis omakorda võib luua paremaid suhteid.
2. See parandab tootlikkust
Kui mõistate teavet või juhiseid selgelt, on teil suurem tõenäosus olla produktiivne. Õpetuste selgem mõistmine võib aidata teil tõhusalt toimida.
Näiteks üliõpilased, kes praktiseerivad loengute ajal aktiivset kuulamist, sooritavad eksamitel või kontrolltöödel paremini.
3. Annab selgust
Head suhtlejad suudavad edastada sõnumeid selgelt ja lühidalt.
Samuti, kui teavet edastatakse tõhusalt, mõistab saaja kiiresti selle eesmärki.
4. Ennetab ja lahendab konflikte
Enamasti tekivad konfliktid kehva suhtluse tõttu. Oskus tõhusalt suhelda mängib olulist rolli konfliktide lahendamisel.
Tõhus suhtlemine vähendab ka valesti tõlgendamise, arusaamatuste ja konfliktide ohtu.
5. See parandab meeskonnatööd
Meeskonnatööprojektide õnnestumiseks on vaja tõhusat suhtlust. Tõhusa suhtluse abil saavad meeskonnaliikmed ideid tõhusalt edastada.
6. Suurendage võimalusi saada uus töökoht
Lisaks kõrgetele GPA-dele soovib enamik tööandjaid palgata hea suhtlemisoskusega inimesi.
Vastavalt Riiklik kolledžite ja tööandjate ühendus, 73.4% tööandjatest soovib tugeva kirjaliku suhtlemisoskusega kandidaati ja 69.6% tööandjatest tugeva verbaalse suhtlemisoskusega kandidaati.
Hea kirjalik suhtlusoskus võib samuti aidata teil koostada ettepanekuid või kaaskirju, mis võivad uue töökoha võita.
Suhtlusoskuste parandamise viisid
Hea suhtlemisoskus on oluline kõigis eluvaldkondades, alates isiklikust kuni tööeluni.
Allpool mainitud näpunäited võivad aidata parandada teie suhtlemisoskust.
- Mõelge oma publikule
- Valmis olema
- Ole selge ja kokkuvõtlik
- Harjutage aktiivset kuulamist
- Pöörake tähelepanu mitteverbaalsetele vihjetele
- Häälda oma sõnu õigesti
- Ole enesekindel
- Esitada küsimusi
- Vältige žargooni kasutamist
- Tava.
1. Arvestage oma publikuga
Suhtlemist ei toimu, kui vastuvõtja ei mõista edastatud sõnumeid täielikult. Seega peate oma publikut alati meeles hoidma.
Selle saavutamiseks peaksite arvestama nende vajadusi, ootusi, teadmiste taset jne. Samuti peaksite tuvastama oma sõnumite eesmärgi ja edastama selle neile lihtsalt arusaadaval viisil.
2. Ole valmis
Enne kõnet või ettekannet veenduge, et mõistaksite täielikult teemat või probleemi, mida kavatsete arutada.
Uurige teemat, pange mõned ideed kirja ja harjutage sõnumite edastamise viisi.
3. Olge selge ja sisutihe
Kõik sõnumid peaksid olema selged ja sisutihedad, teie publik peab saama edastatud sõnumitest hõlpsasti aru.
Veenduge, et suhtlete lihtsate sõnadega, pidage kinni eesmärgist ja ärge lisage ebaolulisi üksikasju.
4. Harjutage aktiivset kuulamist
Et olla hea suhtleja, pead olema aktiivne kuulaja. Igas suhtlusvormis on vaja aktiivset kuulamisoskust.
Kui kõneleja veel räägib, peaksite alati pöörama kogu tähelepanu ja vältima segajaid.
5. Pöörake tähelepanu mitteverbaalsetele vihjetele
Uuringud näitavad, et 55% suhtlusest toimub mitteverbaalse suhtluse kaudu. Mitteverbaalsed vihjed, nagu silmside, žestid, kehaasendid, kaugus jne, on võimelised edastama tuhandeid sõnumeid.
Vestluste ajal peaksite alati hoidma õigeid kehaasendeid ja vältima negatiivse kehakeele kasutamist, nagu ristatud käed, küürus õlad jne.
6. Häälda oma sõnu õigesti
Määrake oma hääldus alati õigesti ja vältige liiga kiiret rääkimist. Kui te pole kindel, kuidas sõna hääldada, ärge seda kasutage.
Kui te pole sõna tähenduses kindel, ärge seda kasutage. Kontrollige sõnastikust sõnade tähendust ja hääldust, mida te ei tea.
Samuti peaksite oma sõnavara parandamiseks muutma lugemise harjumuseks. Regulaarsel lugemisel on palju kasu mis sisaldavad täiustatud sõnavara.
7. Ole enesekindel
Julgus alati välja öelda, mida arvad, seni on see asjakohane ja sisukas. Ärge kartke ega kartke oma panust anda, kui osalete mis tahes vestluses.
Esitluste või avalike kõnede ajal veenduge, et räägiksite enesekindlalt, vältige alla vaatamist ja hoidke oma publikuga silmsidet. Teie publik võib teie sõnumi usaldusväärsuses kahelda, kui te sõnumit enesekindlalt ei edasta.
8. Esitage küsimusi
Kui te sõnumist aru ei saa, peaksite oletuste tegemise asemel esitama täpsustavaid küsimusi.
Kui saadetakse segasõnumeid, saate selgituse saamiseks esitada küsimusi. Esitage kindlasti küsimusi õigel ajal; kui kõneleja on rääkimise lõpetanud.
9. Väldi žargooni kasutamist
Ärge püüdke muljet avaldada keerukate sõnade või kõnepruugiga. Žargoonid on erisõnad, mida kasutavad teatud eriala või valdkonna eksperdid.
Kui inimene, kellega suhtlete, pole teiega samas valdkonnas, vältige žargooni kasutamist. Žargon võib põhjustada arusaamatusi.
10. Harjutamine
Tõhusate suhtlemisoskuste arendamine nõuab palju harjutamist. Saate harjutada, rakendades ülaltoodud näpunäiteid oma igapäevastes vestlustes.
Täiendavate näpunäidete saamiseks võite vaadata ka suhtlusekspertide videoid.
Soovitame ka:
- 10 parimat kirjutamisoskuste tähtsust
- Essee kirjutamise 10 parimat tähtsust
- GMAT-i tulemustabel: kõik, mida teada, ja näpunäited lihtsaks kasutamiseks
- MBA veebipõhine üliõpilaste juhend.
Järeldus
Olenemata sellest, kas tegemist on isikliku või professionaalse tasemega, on suhtlemisoskused meie elu igas aspektis olulised.
Õpilased, kellel on tõhusad suhtlemisoskused, on tööandjate jaoks atraktiivsemad kui need, kellel seda pole.
Suhtlemisoskuste parandamine või arendamine aitab teil paremini suhelda oma sõprade, kolleegide, ülemuse, pereliikmetega jne
Oleme nüüd jõudnud selle artikli lõpuni. Kas see artikkel on teile kasulik? Andke meile sellest kommentaaride jaotises teada.